Õppevorm ja tase
Põhihariduse baasil statsionaarne 4 taseme õpe, mille tulemusena omandatakse amet ja keskharidus – kutsekeskharidus.
Õppetöö kestvus on 3 aastat.
Eriala iseloomustus
Noorem tarkvaraarendaja põhitegevuseks on uute tarkvarade ja veebilahenduste loomine, testimine ning dokumenteerimine. Ta tegeleb tarkvara analüüsi, disaini, programmeerimise, testimise ja juurutamisega.
Tarkvara analüüsi etapis määratakse kindlaks, kuidas loodav tarkvara tellija tööprotsessis töötama peab, milliseid andmeid tarbib ja väljastab, kuidas on konkreetne tarkvara seotud muude tarkvarasüsteemidega ning milliseid piiranguid tuleb tarkvaralahenduses silmas pidada. Hea disain tagab, et tarkvara luuakse usaldusväärsena, seda on hõlbus muuta ja täiendada, selle lähtekood on selge ja hõlpsasti loetav ning selle osi saab taaskasutada. Siin on tähtis kliendi aktiivne kaasamine arendusse, sest vaid kliendi vajaduste väga täpne mõistmine ja IT-võimaluste maksimaalne ärakasutamine tagab kvaliteetse tulemuse. Seetõttu eeldab töö võimet mõista klientide soove ja vajadusi ning oskust neid teistele IT-tiimi kuuluvatele spetsialistidele selgitada. Tarkvara analüüs ja kavandamine eeldab IT-arenduste nägemist tervikuna.
Programmeerimine on tarkvaraarenduse osa, kus analüüsi alusel luuakse tarkvara ehk kirjutatakse tarkvara lähtekood ehk programm. Programmeerimine eeldab oskust realiseerida planeeritud tarkvara eri programmeerimiskeeltes.
Tarkvara testimisega kontrollivad tarkvaraarendajad lahenduse töökindlust, jõudlust ja eesmärgipärasust ning tagavad ka seadmete ja lahenduste kvaliteedi, leides neist võimalikult varajases projekti staadiumis üles kõik vead või ebakohad. Juurutamisega võib tegeleda spetsiaalne inimene (nt süsteemihaldur), kuid iga tarkvaraarenduse spetsialist peaks tundma serveritarkavara määral, mis võimaldaks lihtsamate seadistustega iseseisvalt toime tulla. Sageli hõlmab juurutamine ka kasutajate koolitamist tarkvaraga töötamiseks.
Tööalased võimalused
Ametinimetusena on kasutusel ka programmeerija, aplikatsioonide arendaja, infosüsteemide/rakenduste front-end arendaja, infosüsteemide/rakenduste back-end arendaja.
Oma olemuselt on Info- ja telekommunikatsiooni (IKT) tööstusharu tihedalt seotud teiste valdkondadega, mis tähendab, et spetsialistil on võimalik saada hea töökoht ükskõik millises tööstusharus alates IKT ettevõtetest kuni muusika-, toiduaine- või näiteks puidutööstuseni. Paljud spetsialistid pakuvad oma teenuseid vabakutselisena omaenda ettevõtte alt.
Eesti tööturul kasvab vajadus tarkvaraarendajate ja IKT-spetsialistide järele, kes suudavad teha koostööd rahvusvahelistes meeskondades ning on omandanud valdkonnast laiapõhjalised teadmised ja oskused. Tarkvaraarendusmeeskonnas võivad olla eraldi tarkavara analüüsi ja disainiga (nt tarkvaraplaneerija, tarkvaraarhitekt, analüütik) ning programmeerimisega tegelevad spetsialistid, kuid üha enam liigutakse suunas, kus iga meeskonna liige peab oskuste piires olema valmis katma kõiki vajaminevaid rolle (analüütik, disainer ja arhitekt, programmeerija, testija, projektijuht jne).
Tarkvaraarendajad peavad olema valmis pikaajalisemaks protsessiks, kus lõpptootena valmiv tarkvara juurutatakse korraga, aga ka lühikeste kiirete tsüklitena toimuvaks arenduseks, kus loodava tarkvara osi pidevalt testitakse ning kliendile tutvustatakse. Kliendi soovidele parima tulemuse pakkumiseks on tarkvaraarendajate töös tähtis koostöö ning pidev suhtlus meeskonnaliikmete ja klientidega.
Töö eeldab pidevat kutsealast enesetäiendamist.
Vastuvõtu tingimused
Vastuvõtt toimub põhikooli tunnistuse ja hinnetelehel olevate hinnete keskmise järgi koostatud pingerea alusel. Kõigi soovijatega viiakse läbi vestlus 04.08.2020 kell 10:00. Kontakt mart.ronk@tthk.ee.
Võtame vastu eesti ja vene keelseid õppijaid. Vene keelsel vastuvõtul on vastavalt riiklikule otsusele samm sammult üleminek eesti keelsele õppele – 60% õppetööst eesti keelne.
Tuleb kasuks
- analüütiline, loogiline ja loov tehniline mõtlemine;
- teadmised matemaatikast, füüsikast;
- meeskonnatöö oskus;
- keskendumis- ja kohanemisvõime;
- orienteeritus tulemustele;
- vastutus, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin, stressitaluvus;
- huvi IT tehniliste probleemide lahendamise kohta;
- arvutimaailma üldpildi ja arengu tendentside tundmine
- inglise keele oskus.
Artikleid erialast
Neljakohalise eelarvega valminud Eesti arvutimäng ületas 300 000 mängija piiri